CAMPARI
Campari on kerge piirituse baasil toodetud värskendav jook, mille loojaks oli Gaspare Campari. Oma uut jooki tutvustas ta esmakordselt 1860. aastal Milaanos. Gaspare kasutas joogi valmistamiseks rohkem kui 60 erinevat ürti, vürtsi, maitseainet, puukoort ja puuvilja. Salajase retsepti vanuseks on tänaseks rohkem kui sajand ning jook ise tuntud kogu maailmas.
Campari on hoolikalt valitud piirituse ja aromaatsete taimede segu ühendamise tulemus. Kõik need looduslikud koostisosad annavad Camparile unikaalse maitse, aroomi ja sädeleva rubiinpunase värvi. Campari on iseloomuga jook. Ta on eristuv, enesekindel ja eksimatu. Campari erepunane värv on unikaalne ja silmapilkselt äratuntav igas maailma nurgakeses. Campari joojad on maailmakodanikud. Brasiiliast läbi Eesti kuni Jaapanini, Pariisi tuledest kuni Broadway omadeni, kõikjal on Campari eneseväljenduse vormiks.
Campari on aperitiiv (aperitivo - itaalia keeles). Sõna pärineb ladinakeelsest sõnast apertitiuvum, mis tähendab avajat. Just sellena on jook algselt mõeldudki - olla isutekitajaks enne sööki. Aperitiivid olid omal ajal medikamendid, mis aitasid korrastada seedimist.
AJALUGU
Gaspare Campari sündis 1828. aastal väikeses linnakeses nimega Castelnuovo, mis asus Lombardia provintsis (Itaalia oli siis veel ühendamata). Kuni 14. eluaastani oli ta jookide valmistaja (maitre licoriste) õpilane Turinis. 1860. aastal asutas Gaspare Campari Milaanos firma Gruppo Campari. 1962. aastal abiellus Gaspare teist korda ning kolis lõplikult Milaanosse. Ta pidas Milaano katedrali, Duomo, ees väikest kohvikut ning avas varsti ka teise müügikoha nimega Cafe Campari.
Davide Campari´st, pere noorimast pojast, sai isa mantlipärija ning tööde jätkaja. Peale Gaspare Campari surma 1882. aastal, viis Davide firmas läbi fundamentaalsed muudatused, kujundades selle üheks Itaalia juhtivaks ettevõtteks. 1904. aastal avati esimene suur tehas Sesto San Giovannis, Itaalias. Kuigi tänapäeval tuntakse mõrumaitselist punast Camparit, oli algselt tootmises ka kollane, magus jook.
Davidel oli palju häid turundusideid, mis tänaseks on saanud reklaaminduse alusteks. Näiteks lubas ta oma rivaalidel, teistel baariomanikel, osta temalt Camparit müügiks ainult ühel tingimusel - baaris pidi nähtaval kohal olema ka silt „Campari Bitters". Samuti tegi ta koostööd erinevate kunstnikega, kes kujundasid talle plakateid. Kuid sedagi vaid tema enda antud tingimuste järgi. Plakatil pidi nähtaval kohal olema brändi nimi, värvid pidid olema lihtsad ning plakati sisu pidi olema kooskõlas joogiga. Tuntuim neist oli Leonetto Cappiello „Folletto" (1921), millel on Campari pudelit käes hoidva tantsiva klouni ümber apelsini koore spiraal. Kõikides reklaamides oli oluline Campari logo. Kõik muu oli seda logo toetav. Ja nii on see tänaseni. Ka kunst ja Campari käivad tänaseni käsikäes. Moešõudest maalinäitusteni, happeningidest sonettideni.
Davide kohtumine ooperilaulja Lina Cavalieriga ning armumine 1900. aastate alguses panid aluse Campari ekspordile. Nimelt oli lauljannal ees suvine kontsertturnee ning Davide otsustas talle järgneda. Oma perekonnale rääkis ta aga, et "avab uusi turge". Nii jõudiski Campari Nizzasse, Venemaale ja USA-sse. Seega sai tänu armastusele alguse Campari Group´i rahvusvaheline areng. Lugu ise jäi perekonna annaalidesse kui „armastuse lugu Campari ajaloos".
1932. aastal töötas Davide välja uue joogi, Campari Soda. Tegemist oli Campari ja soodavee kokteiliga, mille pudel oli koonusekujuline ning selle autoriks oli selle perioodi tuntud Itaalia futuristlik disainer Fortunato Depero.
Davide suri 1936. aastal. Tema müügimehelik nutikus ning innovatiivne turundusstrateegia tegid Camparist üle maailma tuntuima joogi.
Kui 1950-tel hakkas Itaalias levima televisioon, siis oli Campari Group üks esimesi, kes uuest võimalusest kinni hakkas. 1957. aasta 3.veebruari õhtul kell 20.30 läks eetrisse spetsiaalne saade Carosello, mis näitas ainult reklaami. Saadet näidati igal õhtul ja ta kestis 2-3 minutit. Järgides Davide alustatud reklaamistrateegiaid, valmistati lõik, milles näidati Campari pudelit koos kirjaga "Campari. Questo è l´aperitivo" (Campari. See on aperitiiv). Loomulikult aitas selline reklaam kaasa Campari tohutule müügiedule.
Lisaks kunstile, hakkas Campari Group 1960-tel toetama ka sporti. Eriti elitaarseid spordialasid nagu golf, ratsutamine ja tennis. Varsti lisandusid suusatamine, jalgpall ja rattasõit. Rooma Olümpiamängudel oli Campari üks suurtoetajatest.
Ka sellest oli veel vähe. Et paremini oma toodet turustada, loodi 1983. aastal oma reklaamikompanii Campari Advertising. Aluseks ikka sama innovatiivne lähenemine, millele Davide aluse pani. Reklaame kutsuti lavastama sellised kuulsused nagu Franco Scepi ja Frederico Fellini. Kuulsate režissööride kaasamine reklaamide tegemisse on säilinud tänaseni.
Kui sponsoreerimine moodi läks ei jäänud sellest kõrvale ka Campari Group. Erinevalt paljudest teistest firmadest pidas ja peab Campari siiani kinni põhimõttest, et toetatavad sündmused peavad sobima Campari atmosfääriga, geograafilise päritoluga ning Milaanoga.
Tänapäeval toimub tootmine uues tehases ja vana, Sesto San Giovanni tehas töötab Campari muuseumina. Campari Group´i palgalehel on rohkem kui 1500 töötajat ja seda suurepärast jooki saavad täna nautida juba rohkem kui 190-ne riigi rahvad maailmas. Kõige enam on Campari "usku" itaallased ja brasiillased.
Retsept, mille järgi Camparit valmistatakse, on tänini perekonna valduses ning hoitud kiivalt salajas. Igal nädalal valmistab Campari Group´i tänane president Luca Garavoglia koos tehnilise direktori ning 8 abilisega konsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. President on ka ainus isik, kes kogu retsepti teab. Aga millest tuleb see imekaunis rubiinpunane värv? Campari kasutab loodusliku värvainet Carmine Cochineal, mida valmistatakse Lõuna-Ameerika kaktusesööja putuka kuivatatud kehadest.
Ühtede jaoks tundub Campari liiga mõrkjana, teised, seevastu, armastavad nautida jooki vaid jääga. Paljude arvates on ta parim värskelt pressitud apelsinimahlaga, sest siis muutub jook just parajalt magus-hapu-mõruks. Itaalias serveeritakse Camparit jääkülmana jäätunud klaasides, lisades vaid natuke soodavett, mis avab maitse. Jääd enam muidugi ei lisata.
Loomulikult võib ja saab igaüks leida endale just talle meeldiva mooduse Campari tarbimiseks. Ja erinevaid võimalusi pakub Campari õnneks palju.
